šššššššššššššššššššššššššššššššššššššššš ššššš šššššššššššššš Mark Maslov 11 Bm
šššššššššššššššššššššššššššššššššššššššš
JÈulude pØhad.
|
|
JÈulud-eestlaste armastatuim pØha.
|
|
šššššš JÈulud on lÈhnavad pØhad. Praeahjus lÈhnavad verivorstid vÈi sealiha-parematel aegadel mÈlemad korraga. LÈhnavad hapukapsad ja piparkoogid. JÈulude pÈhilÈhna annab aga see, mille kohta vanarahvas Øtleb: ,,Tuleb kui saks, lÄheb kui sant'. Muidugi on see kuusk! Eriti ilusad on jÈulukuused, mida ehivad lapsed. TÄiskasvanud ei oska seda nii hÄsti teha. Kui tore on kuuseehteid karbist vÄlja vÈtta! Me paneme kuuseokstele kuldmunad, hÈbepÄhklid, hÈbekarrad. Vanasti, kui minu ema veel vÄike oli, ehiti taludes jÈulukuuski Èunte, prÄÄnikute, kompvekkide ja pÄhklitega. Siis oli ehete
koristamine eriti lÈbus.
šššššš JÈulud on sÄravad pØhad. SÄrab kuusk, sÄravad kØØnlad, sÄravad laste silmad.
šššššš JÈulud on sØdamlikud pØhad. Siis ei sobi tØlitseda. SÈja ajal tehti jÈulude ajaks vaherahu. Kui kodu on korras, kØØnlad pÈlevad ja jÈulutoit on laual, siis tuleb sØdamesse rahu- ja Ènnetunne. Raadios ja televiisoris kÈlavad jÈlulaulud. Neid kaasa lauldes tuleb iseÄralik pØhadetunne: tahaks Øhtaegu nii naerda kui nutta.
|
|
šššššš Minu ema kÄis talulapsena igal jÈuluÃÃl laudas loomadele leiba viimas. PØhadetoidud jÄeti jÈuluÃÃks lauale. Arvati, et esivanemate vaimud tulevad sel ajal oma kodu vaatama.
šššššš JÈulud on rahulikud ja vaiksed pØhad. Enne jÈule kÄiakse saunas. KÈik tÃÃd tuleb varakult lÈpetada. KÄiakse kirikus. KØlas ei kÄida, kØlalisi vastu ei vÈeta. Istutakse omaste keskel, lauldakse jÈululaule, sØØakse jÈulutoitu, aetakse juttu.
šššššš JÈulud on imekaunid pØhad. JÈulude ajal on kÈik Øksteise vastu head ja sØdamlikud. Oleme meie ka!
|
|
ššššššššššššššššššššššššššššššššš