EESTI PèHJARANNIK
ššššššššš
PÈhjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lÈhestatud jÈgede kanjoneist vÈi hÄÄbunud lahtedest, mattunud kohati Øsna liivade alla ja kulunud maadligi madalaks. Randade taustaks on pea kÈikjal metsad. Vaid siin-seal murravad merejoout linnad ja tÃÃstusasulad, kalurikØlad ja metsadevarju peitunud puhkealevid.
PÈhjaranniku 'kontrapunktiks' on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis kÈrgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa pÈhjarannikust. Eestimaa pÈhjarannikuks on Soome lahe lÈunakallas alates PÈÈsaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jÈeni. Nende vahele jÄÄb ligi 300 km ÄÄrmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.
Mis on kogu pÈhjarannikut siduvaks, kÈiki maastike lÄbivaks tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jÄrjest uut maad, seda purustades ja taaskuhjates.
PÈhjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. øks neist on pÃÃratud mere poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille pÈletamisest saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.
Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on laotud linnade seinu ja tehasemØØre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse ja sillutatud kÈnniteedesse.
Pikki rannajoout on ehitatud mÈisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula, Paluse). PÈhjaranniku pÈllud on maalad, mis on vÈidetud metsadeet ja kivivÄljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.
Inimesi Øhendavad teed. PÈhjarannikul kulgevad need ikka rÃÃbiti paerinnakuga, enamasti otse selle ÄÄrel, vaid randa viisid teetupikud. Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kØlad koondusid astangujoonele, ikka sinna, kus tÈusis paepinnale vÈi paerinnakust immitses allikavesi.
On tÈestusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna linnus. Ajaloo vÄltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.
ššššššššš Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tÃise Tallinna piiriks mererannas on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1 aegadest, mil linnasaginast tØlpinud valitseja valis oma linnatagusele majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pÈliste puude alla, otse paeastangu jalamile.
Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari lÄhikondlaste villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja kivikØlvide vahele ilmusid sirged vÈi keerutavad teed, vÈserik asendus baroksete ehisaedadega.
Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tÄnaseks linlaste lemmikpuhkepaiku. KÈrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meie vÄikerahva kirjanike ja kunstnike mÄlestust tÄhistavad mÄlestusmÄrgid. MereÄÄrse 'Russalka' laevatÄÄvi matkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele memoriaalile, mida tÄhistab kaugele paistev dolomiitobelisk.
Taamal, rinnaku eel kÈrgub Tallinna Øks pidulikumaid rajatisi- laulukaar, mille alla iga 5 aasta mÃÃdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas. øhislaul kaigub Øle LasnamÄe nÈlva ja mere, lÄbi sajatuhandelise pidulistepere sØdame. Esimest 1880.a
Tallinnas (jÄrjekorras kolmas) peetud Øldlaulupidu tÄhistab tagasihoidlik mÄlestuskivi Laulupeo tÄnava hoonete vahel. KÈiki Øldlaulupidusid, mis alates 1960. Aastat kÈlavad juba tÄnase laulukaare astmetelt, tÄhistab aga graniitne ja tammine memoriaal LauluvÄljaku kÈrgel nÈlval. Kivitulpadel on lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32 tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase suurpeoni.
Rannateel'Russalkast' Piritani on alati jalutajaid, merehÄÄlte kuulajaid, linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vÈlu omandab linnavaade videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka, rannakividel ja betoonseinal mØriseva tormiveena, kord koos ÈÈtsuva taldrikjÄÄga. KaldaÄÄrset veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki, silmapiiril avardub aga meri-tÃÃmees sisereidile saabuvate vÈi lahkuvate alustega turjal.
Rannatee lÈpetab olØmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste aastate mÄrkimisvÄÄrseim, riiklikke preemiaid pÄlvinud suurehitis. Hoogsa rØtmiga hooneterØhmas paiknesid 1980. a . Moskva olØmpiamÄngude ajal purjeredati keskus ja olØmpiakØla. OlØmpiatuli leegitses otse Pirita jÈe veepiril lipuvÄljakul. NØØd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpÄevi ka ahkrutest ja olØmpiarÈngastest pÈimunud mÄlestusmÄrk vana jahtklubi lÄheduses.
Ongi Pirita jÈesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest, loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri kÈrge, kivine viilukolmnurk peegeldumas jÈevees, taamal rohetav metsasein.š